Veel portugalist

Loe ka muud infot Portugali kohta siit

Neid riike pole palju, mis oleksid niisama võidukalt tõusnud või niisama sügavale langenud, kui seda on teinud Portugal. 15.-16. sajandi väljapaistvast, globaalset ülemvõimu omavast riigist, mis valdas hiigelkolooniaid ja tohutuid rikkusi, sai Mandri-Euroopa unustatud tagaõu. Praegu on Portugal positiivsete muutuste teel olev riik ja ühiskond.

Portugal kui üsna hiljuti Euroopasse taasintegreerunud ning 2004. aastal jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldajamaa on naabritele järele jõudmiseks suurt vaeva näinud. Osa riigist on äkitselt muutunud moodsaks ja kosmopoliitiliseks, suur osa aga jäänud kangekaelselt vanamoodsaks ja traditsiooniliseks. Külastajad võivad Lissabonis ja Portos näha uut suurepärast arhitektuuri ja suurmoodi, ent ka naisi, keda pealaest jalatallani katab tavapärane musta värvi rüü. Riigi kaugemates nurkades kõnnivad perekonnad endiselt puust härjavankrite kõrval. Pärast 1755. aasta suure maavärina rusude koristamist pole kontrast uue ja vana vahel iial nii suur olnud kui praegu.

Pärast Pürenee poolsaare tagasivõitmist (tagasivallutamist) kristlaste poolt (tuntudreconquista nime all) asusid julged Portugali meremehed Algarvest karavellidega teele. Nad sõitsid ümber Hea Lootuse neeme Aafrikas ning jõudsid viimaks India ja Vaikse ookeanini, Ameerika ning Brasiiliani, juhatades nii sisse dramaatilise maadeavastuste ajajärgu. Maadeavastajad avasid üle kogu maailma uusi kaubateid ning tegid Portugalist merede ülemvalitseja; ookeanide tagant voolas Lissaboni vürtse, kulda ja teemante. Sõjad ja põhiseaduslikud kriisid viisid Portugali aga peatselt allakäiguni ning riik oli rohkem kui kahe aastasaja vältel ülejäänud Euroopast praktiliselt ära lõigatud.

Ajalugu on jätnud kustumatu jälje nii Portugali maale kui ka rahvale. Foiniiklased  käisid siin kaubitsemas, roomlased rajasid teid ja linnu, juudid ehitasid oma sünagooge ning mauridest jäid maha tohutud kindlused, mandlisalud ja labürintja tänavavõrgustikuga  valgeks lubjatud majadega linnakesed. Põhjapoolsete alade asukate sinised silmad ja hele nahk viitavad germaani ja keldi algjuurtele, lõunas on aga tänini näha mauride tumedaid silmi ja oliivikarva näojumet ning kuulda nende omapärast nukratoonilist laulmisstiili.